From BlenderWiki
Pindvalgus (Area)
Pindvalgus (Area) simuleerib kiirgavat valguspinda – näiteks televiisoriekraani, kaupluse neoontahvlit, akent või pilvist taevast. Valguspind heidab pehmete äärtega varje, kasutades varju arvutamisel valguse allikatena kasutaja poolt määratud ruudustiku punkte. See on vastandlik kunstlikele punktvalgustitele, mis heidavad teravate servadega varje.
Valikud
Ühised valikud
Vahemaa (Distance), valgusjõud (Energy) ja värvus (Colorv)
- Need sätted on kõigil valgustitüüpidel samad ning on lähemalt kirjeldatud peatükis Valgusti parameetrid.
- NB! Vahemaa (Distance) väärtus mõjutab {pindvalgusi palju suuremal määral kui teisi valgustitüüpe. Enamasti saavad vahemaa (Distance) ulatuses paiknevad objektid ülesäritatud ning liigselt valgustatud. Parima tulemuse jaoks tuleks vahemaa (Distance) väärtus määrata natuke väiksemaks kui kaugus valgustatava objektini.
- Gamma
- Valguse heleduse gammakorrektuur. Suuremad väärtused annavad suurema kontrasti ja kiirema valguse nõrgenemiskõvera.
- Pindvalgusel ei ole nõrgenemiskõvera sätteid. Ta kasutab alati kauguse ruuduga pöördvõrdelist nõrgenemiskõverat. Ainus viis pindvalguse nõrgenemiskõverat muuta on vahemaa (Distance) ja/või Gamma sätete kaudu.
- Ainult sellel kihil (This Layer Only), negatiivne (Negative), läige (Specular) ja hajusus (Diffuse)
- Need sätted määravad selle, kuidas valitud valgusti objekte mõjutab, lähemalt on seda selgitatud peatükis Mida valgus mõjutab.
Varjud
Pindvalgusti valimisel on varjude paneel Shadow järgmiste vaikesätetega:
 |  |
See paneel määrab kiirtejälitusega varjude sätted. Loe nende kohta lähemalt altpoolt.
Pinna kuju
Pindvalguse kuju võib olla ruut (Square) või ristkülik (Rectangle).
- Ruut (Square)/ristkülik (Rectangle)
- Kiirgab valgust kas ruudu- või ristkülikukujuliselt pinnalt
- Suurus (Size)/X-suurus (Size X)/Y-suurus (Size Y)
- Ruudu või ristküliku mõõtmed
Kuju näpunäited
Pindvalguse sobiva kuju valimine aitab muuta loodavat stseeni usutavamaks. Näiteks võid sa soovida sisestseenis simuleerida tuppa akna kaudu langevat valgust. Selle saavutamiseks võib asetada sobivate suuruse (Size X ja Size Y) väärtustega ristkülikukujulise (Rectangle) valguspinna akna taha vertikaalselt või neoonvalguse simuleerimiseks horisontaalselt. Televiisoriekraani simuleerimiseks on tavaliselt vertikaalne ruudukujuline (Square) valguspind kõige sobilikum.
|
Pindvalguse kiirtejälitusega varjud
Pindvalgus saab heita varje ainult kiirtejälituse meetodil. Kiirtejälitusega heidetud varjude valikud on samad mis teistel lambitüüpidel ning on täpsemalt kirjeldatud peatükis Kiirtejälituse parameetrid. Sellele lisaks on pindvalgusel mõned eripärad, mida järgnevalt kirjeldame:
Varju testkiired (Shadow samples)
- Testkiired (Samples)
- See parameeter töötab samal viisil kui kõigi teiste valgustite puhul, kuid ristkülikukujulist (Rectangle) pindvalgust kasutades on testkiirte jaoks vastavalt pindvalguse tasandi telgedele kaks eraldi seadet: X-testkiired (Samples X) ja Y-testkiired (Samples Y).
NB! Värinaga ühtlase testkiirte meetodi puhul (Constant Jittered) vastab see parameeter arvutuses kasutatavate tinglike lampide arvule. QMC algoritme kasutades käitub see parameeter samamoodi nagu punkt- ja kohtvalgustite puhul.
Testkiirte generaatorite tüübid
- Adaptiivne kvaasi-Monte Carlo (Adaptive QMC ); Ühtlane kvaasi-Monte Carlo (Constant QMC)
- Neid üldisi sätted kirjeldatakse peatükis Varjude parameetrid.
- Värinaga ühtlane (Constant Jittered)
- Pindvalgusel on ka kolmandat tüüpi testkiirte generaator Constant Jittered, mis simuleerib pigem valgustite rivi kui valguspinda. Sellel meetodil on järgmised parameetrid: täisvari (Umbra), virvtoonimine (Dither) ja värin (Jitter).
- Need parameetrid on kättesaadavad ainult värinaga ühtlase generaatori (Constant Jittered) puhul ja aitavad rõhutada sellele valgustile omast pehmete varjude efekti (võimalike kvaliteedikadudega):
- Täisvari (Umbra)
- see parameeter suurendab täiesti varjus olevate alade varju tugevust. Valguse üleminek täisvarju ja täisvalguse vahel on kiirem (st varju ääred on teravad). Selle parameetri mõju nägemiseks peab testkiirte arv (Samples) olema vähemalt 2 või suurem.
- Virvtoonimine (Dither)
- see parameeter laiendab testkiiri varjude servast kaugemale sarnaselt objekti servade sakisilumise nupule OSA. Virvtoonimine pehmendab kunstlikult varjude ääri. Kui testkiirte arv (Samples) on seatud väga madalaks, võivad tulemused olla kehvapoolsed, seetõttu on virvtoonimist parem kasutada keskmiste välja Samples väärtustega. Kõrgete välja Samples väärtustega on virvtoonimine kasutu, kuna varjude servad on juba niigi pehmed.
- Värin (Jitter)
- See parameeter lisab varjudesse taustamüra, et hajutada varjude servi, nihutades testkiiri omavahel pooljuhuslikes suundades. Taas kord pole see parameeter kasulik koos kõrgete välja Samples väärtustega, kuna müra võib põhjustada pildil märgatavat teralisust.
Tehnilised detailid
Pilt "Pindvalguse tööpõhimõte" aitab mõista pehmete varjude simuleerimise protsessi.
Joonisel (a) on Blenderis defineeritud pindvalgusti. Kui valgusti on ruudukujuline, määrab varju pehmuse testkiirte Samples arv. Joonis (b) illustreerib ruudukujulist pindvalgust, mille varju ja kohtvalguse paneelil Shadow and Spot on testkiirte (Samples) arvuks seatud 3.
Sellisel juhul käsitletakse pindvalgust 3×3 ruudustikuna, kus valgusallikas on paljundatud iga sõlme peale, andes kokku üheksa valgustit.
Näites (a) võrdub valgusjõud (E) E/1 ja näites (b) on iga üksiku valgusti valgusjõudE/(valgustite arv). Iga tinglik valgusallikas heidab õrna varju (võrdeliselt oma valgusjõuga) ning varjude omavaheline kattumine põhjustabki pehme varju (varjude kattumise ala on tumedam, üksiku varju ala heledam).
Näpunäited
Pindvalguse suuruse (Size) muutmine ei mõjuta valgustist kiirguva valguse tugevust. Seevastu valgusti skaala muutmine 3D-vaates kiirklahviga S võib aga valgustugevust oluliselt muuta. See on nõnda programmeeritud selleks, et ka pärast valgustuse detailset häälestamist oleks võimalik kogu stseeni mõõtkava muuta, ilma et valgustugevus selle all kannataks. Kui sa tahad muuta ainult pindvalguse suurust ilma valgustugevust muutmata, on tungivalt soovitatav kasutada valgusti suuruse (Size) parameetrit.
Värinaga ühtlase (Constant Jittered) generaatori kasutamiseks aeglasel arvutil töötades on pehmete varjude simuleerimiseks kasulik seada testkiirte (Samples) arv võimalikult madalaks (näiteks 2) ning aktiveerida kas täisvarju (Umbra), virvtoonimise (Dither) ja/või värina (Jitter) valikud. Siiski ei anna need parameetrid sama häid tulemusi kui kõrge testkiirte (Samples) arv.
